Arutelu Teslas Full Self-Driving (FSD) süsteemi üle on Euroopas saavutanud uue hoo. Samal ajal, kui kriitikud ja meedia seavad Teslas ohutusaruannete statistilise usaldusväärsuse jõuliselt kahtluse alla, loob USA elektriautode pioneer Balti riikides juba tehtud otsuseid. Eesti on üks esimesi Euroopa riike, mis on andnud rohelise tule laiendatud katsetusteks. See kontrast näitab selgelt, kui kivine, kuid samas ka paljulubav on tee autonoomse sõidu poole Euroopas.
Statistiline moonutus: kui turvaline on FSD tegelikult?
Tesla on aastaid avaldanud kvartaliaruandeid, mis peaksid tõestama, et õnnetused aktiveeritud Autopiloti või FSD Beta kasutamisel on märkimisväärselt harvemad kui puhtalt inimese poolt juhitava sõidu puhul. Kuid eksperdid ja uurimistööd, nagu näiteks hiljutine Reutersi paljastus FSD ohutuse kohta, joonistavad teistsuguse pildi.
Kriitikud heidavad eelkõige ette statistilist moonutust (selektsiooniviga):
- Teeprofiil: Autopilooti kasutatakse peamiselt hästi ehitatud kiirteedel, kus statistiliselt juhtub niigi palju vähem õnnetusi kui keerulises linnaliikluses.
- Deaktiveerimine enne kokkupõrget: Aruannete kohaselt lülitub süsteem kriitilistel murdosa sekunditel enne kokkupõrget välja. Kas õnnetus pannakse siis juhi süüks? See tava tekitab ametiasutustes üle maailma skepsist.
- Võrdlusandmed: Tesla võrdleb oma enamasti uuemaid, kõige moodsamate anduritega varustatud sõidukeid USA kõigi registreeritud sõiduautode üldkeskmisega, mis hõlmab ka aastakümneid vanu sõidukeid.
[!OLULINE]
Kriitika keskmes on nn „disengagement-bias“ (süsteemi väljalülitumise eelarvamus). Kui süsteem annab kontrolli juhile tagasi mõne sekundi murdosa enne vältimatut õnnetust, ei tohi see õnnetusstatistikat moonutada. Seetõttu nõuavad Euroopa kontrolliasutused UNECE-luba saamiseks täielikku ja läbipaistvat andmebaasi.
Teetähis Balti riikides: FSD-luba Eestis
Vaatamata statistilistele aruteludele edeneb laienemine vanal kontinendil. Eesti on positsioneerinud end digitaalse teerajajana ja andnud välja load FSD-katsetusteks. Sellega järgib riik teiste Ida-Euroopa riikide suundumust, kes tegutsevad regulatiivselt paindlikumalt kui näiteks Tesla Saksamaa.
Selle arenguga on seotud lootus peatsele FSD läbimurdele Eestis ja kogu Euroopas. Balti riik pakub lamedat hierarhiat ja suurepärast digitaalset infrastruktuuri – ideaalsed tingimused Tesla neurovõrgu koolitamiseks Euroopa liikluseeskirjade, liiklusmärkide ja ringristmike jaoks. Teistes piirkondades saavutatud edu näitab, kuidas süsteemi samm-sammult kohandatakse, sarnaselt laienemisega, mille käigus Tesla FSD vallutas pärast Madalmaid ka Leedu.
USA vs. Euroopa: regulatiivne lõhe
Erinevused USA ja Euroopa lähenemisviisides ei saaks olla suuremad. Kui Põhja-Ameerikas domineerib põhimõte „Launch first, update later” (kõigepealt turule, hiljem uuendused), nõuavad Euroopa UNECE suunised (eriti uued DCAS-re